Olemise ahel

Olemise ahel on kõikehõlmav hierarhiline struktuur, mille paljudest versioonidest tuntuim on keskajal sätestatud kristlik jumalale alluv ahel. Ahel algab jumalast ning läheb edasi järjest väiksema tähtsusega liikmetega. Nii tulevad pärast jumalat inglid ja deemonid, tähed, kuu, kuningad, printsid, ülikud, lihtrahvas, metsloomad, koduloomad, puud ja teised taimed, metallid ja mineraalid, kuni ahela lõpuni, kus paiknevad liiv ja muld.^[1]

Olemise ahela kontseptsiooni on algselt tuletanud Antiik-Kreeka filosoofid Platon, Aristoteles, Plotinos ja Proklos. Teooriat arendati kristlikku maailmapilti sobitades edasi keskajal ning hilisemate neoplatonistide poolt,^[2][3] ning on väidetud, et Katoliku kiriku narratiiv olemise ahelast on sajandite vältel aidanud kaasa kuningavõimu kindlustamisele.^[4]